Kehalisel kasvatusel on distantsõppes iseäranis oluline roll. Distansõppel puuduvad õpilastel tavalised vahetunnid, nad ei liigu hommikul kodust kooli ega pärastlõunal tagasi koju, võib-olla ei käida trennides või sõpradegagi õues aega veetmas. Distantsõppega kaasnevatest elukorraldustest sõltumata peaksid lapsed püsima aktiivsed iga päev – see aitab lisaks kehaliste võimete arengutele hoida tervist, head tuju ja üldist heaolu. Distantsõpe on suurepärane võimalus panustada laste võimesse iseseisvalt tegutseda ja ise endale liikumisharjutusi välja mõelda.

• Igapäevased harjutused pakuvad vaheldust õppetööle ja muule vaimsele tegevusele. Häid ning liikumist ja sporti igasse päeva toovaid võimalusi pakuvad liikumiskalendrid, mis suunavad lühikestele liikumispausidele või pikemalt liikuma. Liikumiskalendri saad teha siin!

Näide valmis kujul liikumiskalendrist.

• Liikumisülesanded toetavad tervist.

Näide: iseseisev liikumiskalender – autor Sigrid Tilk

• Tegevused suunavad õpilast eneseanalüüsile ja pakuvad õpetajale tagasisidet.

Näide eneseanalüüsi kodutöö juhendist ja liikumisgaleriist.

• Ülesanded võimaldavad liikuda nii toas kui õues ja juhendid on lühikesed ja konkreetsed.

• Suuna õpilasi erinevate lõimitud tegevustega toast õue. Näiteks saab siduda omavahel liikumist ja liiklemist.

Näide 1.- 4.klassi ülesandest - autor Karin Vassil.

• Anna õpilastele võimalus iseseisvalt koostada materjale, mis toetaksid osaoskuste ja teadmiste omandamist:

• Lase neil luua plakat enda lemmiku spordiala või kehaliste võimete kohta.
• Anna õpilastele ülesandeks luua miniprojekt teemal "Liikuma kutsuv kooliõu".
• Iga nädal võivad õpilased vaheldumisi endale või ka klassikaaslastele välja mõelda kehalise ettevalmistuse ehk ÜKE või näiteks hommikvõimlemise kava.
• Lase õpilastel tutvuda Nutridata toitumisprogrammiga ning soovita neil pidada liikumis- ja toitumispäevikut.

• Julgusta õpilasi erinevaid liikumisoskuseid (tasakaal, kõndimine, jooksmine, ronimine, hüppamine, vahendikäsitsemine, vahendil liikumine) arendama. Käepäraste vahenditega saavad õpilased luua tasakaaluraja, kus ennast proovile panna. Vahendil liikumiseks lase neil läbida näiteks jooksu- ja jalgratta valikkursus - autor Sigrid Tilk.
• Lisaks, suuna õpilasi kodustes tingimustes nende tervisega seotud kehalisi võimeid arendama (üldine vastupidavus, jõud, painduvus). Jõuharjutusi saab edukalt sooritada üksi või koos pereliikmega. Appi võib võtta ka abivahendeid (tool/diivan või olemasolu korral fitball).

Näited: Jõuharjutused üksi, koos pereliikme või vahendiga. Painduvuse algtaseme teada saamiseks lase õpilastel kõigepealt oma painduvust hinnata ja seejärel erinevate harjutustega arendada.

• Paku õpilastele tegevusi, mis toetaksid liikumisoskustega seotud kehalisi võimeid nagu kiirus, osavus, tasakaal, koordinatsioon.

Näited: Koordinatsiooniharjutused; Oskustega seotud kehaline võimekus.

• Suuna õpilasi leidma loovaid lahendusi ja uusi mänge või reegleid välja mõtlema.
• Anna õpilastele valikuid.
• Suuna õpilasi märkama ja kasutama loodust enda ümber.
• Pikemaks perioodiks antud ülesanded võimaldavad õpilasel ja lapsevanemal tegevusi planeerida.
• Paindlikud tähtajad (näiteks nädal või kaks) võimaldavad õpilasel teha liikumistegevusi koos perega kasvõi nädalavahetusel.

• Õpetaja regulaarne tagasiside toetab õppimist. Ülesanded peaksid võimaldama paindlikku hindamist (arvestatud ja mittearvestatud).
• Võimalda õpilasele eneseanalüüsi, see toetab nii õppijat kui annab tagasisidet õpetajale.

Näide: Vaba aja kehalise tegevuse tööleht

• Ole avatud õpilase ja lapsevanema tagasisidele ning tunnusta õpilase ausust, kui tal on midagi tegemata jäänud.

Suur tänu materjalide jagamise eest, Sigrid Tilk, Anne Välja, Kristiina Jürisson ja Karin Vassil.